Olen siirdumas suvepuhkusele – kaheks nädalaks. Kui keegi on otsustanud samal ajal puhata, siis mul on hea raamatusoovitus kaasa anda. Tegelikult sobib see ka puhkusevälisel ajal lugemiseks, mina näiteks lugesin selle läbi just enne puhkust.

Tegemist on minu ühe suure lemmikuga, Mihhail Bulgakovi sulest pärit raamatuga „Meister ja Margarita“, mis ilmus 26 aastat peale tema surma – teos oli lihtsalt niivõrd intrigeeriv ja omast ajast ees.

Bulgakovi eluajal ei võtnud kirjastused raamatut ilmutada, see koguni keelati. Meeleheites põletas ta käsikirja, mille hiljem uuesti kirjutas. Arvatakse, et kõnealusesse raamatusse on kirjanik peitnud ära ka oma isikliku loo.

Näiteks põletas ka käsikirja raamatutegelane Meister, kellele Saatan kinnitas, et käsikirjad ei põle! Kui oled seda ütlust kuulnud, siis just sellest raamatust on see pärit.

See raamat on intrigeeriv ja ehk ka omast ajast endiselt ees. Ometi usun, et igaüks leiab sellest teosest midagi.

Kui Sa pole seda raamatut veel lugenud, siis soovitan. Tegemist on mitmekihilise teosega, kus põimuvad mitu aja- ja tegevusliini, olles samal ajal omavahel tihedalt seotud.

Kui oled lugenud aegu tagasi, siis soovitan, loe veel. Mina lugesin esimest korda „Meistrit ja Margaritat“ 25selt. Olin raamatust lummatud juba toona. Tõsi küll, mul jäi lõpp lugemata, sest raamat läks kaotsi, kuid see jäi mind siiski vaevama.

Alles nüüd, mõned nädalad tagasi, tehes Kroonikeskuses aega parajaks, möödusin Apollo raamatupoest ja ennenäe, vanad sõbrad Meister ja Margarita kutsusid mind raamatut ostma.

Kogu raamatu lugemise ajal oli mul tunne nagu ma polekski seda raamatut varem lugenud, väljaarvatud kaks viimast peatükki ja proloog, sest neid ma tõesti polnudki lugenud. Mäletasin peamisi tegelaskujusid, kuid nüüd, kus tõenäoliselt on aastakümnetega vastuvõtmisvõime muutunud sügavamaks, tajusin nii tegelasi kui ka sündmustikku sootuks teisiti.

Kõige suurem üllatus minu jaoks oli see, et raamatus tehti vihje multidimensionaalsele maailmanägemusele. Toona, olles napilt veerandsaja aasta vanune, polnud ma erinevatest tihedustest ega dimensioonidest midagi kuulnud, ja ilmselt seetõttu läks minust mööda ka Margarita ja Saatana käsilase vestlus, milles viimane räägib, et nad tegutsevad viiendas dimensioonis.

Tõttöelda pole mu teadmised multidimensionaalsest elukorraldusest, oma enda isikliku kogemuse puudumise tõttu, tea mis sügavad, kuid igal juhul erutas see mu meelt sügavamalt mõtlema. On ju laialt levinud jutt, et maa sagedus aasta aastalt tõuseb ja kaugel pole aeg kui jõuame 5 dimensiooni ka oma tajudega. Kas kohtume siis õige pea nende tegelastega silmast silma – nii nagu inimesed raamatus kohtusid?

Või ei ole vaja enam oodata?  Kas mitte praegugi ei või kõndida Pimeduse Vürst –  nii ta raamatuski tegi – meie seas ja end lõbustada meie naiivsuse, rumaluse, ihade kulul – meie aga ei saa sellest aru, me lihtsalt ei tunne teda ära. Ent kohtumõistmise päev aina läheneb. Lõpuks tuleb tõde päevavalgele ja igaühele mõõdetakse tema tegude järgi.

Võib-olla oleks mõistlik soovida kõigile elada oma südame järgi…