Muusiku elu Toolse külas on vahetu ja lihtne

Kaire Rapur on muusik, õpetaja, ema kahele poisipõnnile, abikaasa, sõber, kogukonna liige, aga ka Toolse külavanem. Viimase kohta ütleb Kaire, et tal see särav tiitel küll on, kuid  tunneb, et pole väikeste laste kõrvalt piisavalt panustanud, et oleks põhjust sellest rääkida.

Kaire kasvas Kundas, kuid tema suved möödusid just selles rannakülas. Kaire praegune kodu – Kati talu Toolsel – on tükike tema vanaisa loodud talukompleksist ja nime on koht saanud ema Katrini järgi. „Siin me oleme elanud kuus talve, ja ma ei kujuta enda elu ette kusagil mujal kui siin – Toolsel,“ ütleb Kaire, kui silm libiseb üle kivise rannajoone ja mändide all asuva koduhoovi.

Hoovil on kasvuhoone, milles elavad kanad. „Seal sees on veel üks väike kuut, milles on küte, et kanadel külm ei oleks,“ räägib ta ja avalikustab plaani ehitada ise taaskasutatavatest materjalidest kanadele uus majake. „Ma arvan, et selle ma teen juba 20 või isegi 30 kana jaoks . Praegu on meil kümmekond kana.“

Kaire räägib, et üsna sageli satuvad tema juurde inimesed, kes on kuulnud, et neil on kanad, sooviga mune saada. „Kanad ei jõua nii palju muneda, kui inimesed mune soovivad.“

Kaire on õppinud aednik ja ootab salaja tegelikult juba suvevaheaega, sest siis on rohkem aega tegeleda oma teise kutsumusega – aiandusega.

„Ma olen suur permakultuuri (Permakultuur ehk jätkuloomine on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. Toim.) austaja, samuti olen ma suur katsetaja. Abikaasa ikka imestab, et ma koguaeg taimed mööda aeda ringi istutan. Naeran siis ja ütlen, et mul on katseaed. Kui midagi ühes kohas hästi kasvada ei taha, siis istutan ringi ja vaatan, kas uus koht on parem.“

Nii tulevad paljud toiduained pere lauale omast aiast. Lisaks sellele annab toitu ka meri ja mets – abikaasa Eiko on kirglik kala- ja jahimees.

Kas selget silmapaari

Kaire peres kasvab kaks poisipõnni kolmeaastane Uku ja viieaastane Ed, kes on tõelised looduse lapsed. „Arva ära, kelleks ma tahan saada, kui suureks saan,“ küsib siinkirjutajalt Ed. „Tuletõrjujaks?,“ pakun ma. „Annan sulle vihje, see on seotud metsaga.“ Pärast paari metsaga seotud ameti väljapakkumist jõudsin metsavahi ametini. „Just, minust saab metsavaht.“

Kaire räägib, et ta on lõpmata tänulik, et ta lapsed saavad kasvada Toolse käbide ja kivide vahel, suviti pool paljalt ringi joostes, kanadega mängida, kasvuhoonest ise kurki võttes – ja elada õnnelikku ja vaba lapse elu.

Poisid armastavad väga matkata ja looduses käia, mistõttu on nad ka kursis loomade ja lindude tegemistega. „Kord lasteaias õpetaja näitas lastele akna taga linde. Edi jaoks polnud see lihtsalt lind, oli tihane,“ räägib ema Kaire.

Kaire meenutab veel ühte vahvat lugu: „Sven Hõbemägi, kes linde rõngastab, meie hea peretuttav, oli meil parasjagu külas. Rääkisime juttu, kui Ed talle teatas: aga meie kuusepõõsas on leevikese pesa! Sven läks elevile, et kas tõesti? Ta polevat veel leevikest rõngastanud. Tõime redeli. Oligi leevikese pesa.“

„Nuti seadmetest ei tea mu lapsed midagi,“ räägib põnnide ema. „Mõõdukalt multikaid muidugi vaatavad. Olen vahel täiesti hämmingus, millist infot jagatakse lastele ka multikatest. Näiteks multikas pealkirjaga Imelised on selline tegelane nagu Ekraaniorjastaja, olen seda oma sõprade ja tuttavatega jaganud. Väga õpetlik.

Suvi Toolsel

Aastaringselt elab Toolsel 37 inimest. „See arv on aastatega kasvanud,“ ütleb Kaire tuntav rõõm hääles. “Suvel on aga rahvast palju rohkem, ei tea kas just kümme korda rohkem, aga palju kordi rohkem.“

Suviti korraldab Kaire sõpruskonnaga koduhoovi kontserte. „Eelmise aasta kontsertiga juhtus nii, et vastu algust kippus vihmale, telki oli vaja. Õnneks tuli välja, et ühel meie naabril on sobiv telk. Kui kõik ettevalmistused olid tehtud, siis tundsin, et taskus telefon surised – sõnum tuli. Sõnum oli elektrilevilt, kes teatas, et nad on teadlikud sellest, et elekter Toolsel läks ära ja lubavad õhtuks elektriühenduse taastada,“ kirjeldab ta asjade kulgu.

Ka selle takistuse peale ta alla andmise märgiks käsi püsti ei tõstnud. Kontsert korraldati nii, et kõigepealt toimusid etteasted akustiliste pillidega,  lauljad pidid tegema küll valjemat häält, kuid Kaire sõnul oli kontsert seda ehedam. Samal ajal organiseeris õemees Haljalast generaatori. Nii said esineda ka Kaire õetütar klaveril ja õde tantsunumbritega.

Kaire: „Kui elekter tagasi tuli, siis olime pisut isegi pettunud. Meie hoov oli küünlaid ja valguspalle täis,  see oli väga romantiline ja mõnus õhtu. Nii, et elektri saabudes me elektrit kasutusele ei võtnudki.“

Ühel sellisel sündmusel salvestas Kaire üles ka oma loomingut. „Kuna ma soovisin, et kõik oleks ehe, siis ma ei valinud salvestamiseks stuudiot, vaid kontserdi. Mõtlesin, et kui laulan mööda, siis nii on. Kui klaveril mängin valesti, siis nii see ka salvestusele jäägu.“

Sellel aastal on paigas juba 13. augusti kontsert. „Lisaks sellele on meil väga värske idee korraldada teatripäeva.“

„Need meie suvekontserdid on väga ägedad,“ räägib naine. „Sõbrad, külaelanikud, tuttavad tulevad kokku, võtavad kaasa head ja paremat ning naudivad olemist. Need kontserdid ongi mõeldud selleks, et oleks põhjust tulla kokku. Eriti praegusel ajal.“

Praegused ajad

Kaire ohkab ja muutub mõtlikuks. „Paar viimast aastat on olud tõesti väga rasked. Jäin ilma millestki, mis on mulle tööalaselt pööraselt tähtis – esinemine. Mul jäi detsembris ära kõik esinemised.“

Samas on paar viimast aastat Kairele õpetanud palju inimeste kohta, kes on tema ümber. „See aeg õpetas mulle ka mind ennast tundma, endaga rahu tegema, mõistma, kuidas soovin elada, mis mulle tähtis on,“ räägib Kaire ja lisab: „Paljud inimesed pärasid end minust ära, see oli südamele väga valus taluda, kuid selle asemel on elu mind viinud kokku uute fantastiliste inimestega, kellega koos olles tunnen, et nad on minu inimesed. Paljud elavad meile nii ligidal, kuid varem me neid ei tundnud.“

Kaire rääkis, et käis esinemas ka kurikuulsas MEM kohvikus – koht mida paljud armastavad, aga mida paljud peavad nö piirangutevastaste kogunemiskohaks. „Elvis Brauer on väga kihvt mees, ta seisab oma töötajate eest iga hinna eest. Kuna ma seal esinesin, siis olin ka mina tema inimene ja ta seisis minu eest, see oli väga võimas kogemus.“

„Minu käest on küsitud, et mis inimene sa selline oled, et käid sellistes kohtades esinemas, et sa käid meeleavaldustel,“ räägib Kaire. „ Aga mina seda nii ei näe. Ma pole ühelgi sündmusel osalenud selleks, et mitte maski kanda, vaid olen teinud seda  Eesti tuleviku pärast Käisin ja osalesin, sest ma südamest tundsin, et pean seda tegema, ja ma ei tunne, et pean sellepärast vabandama või end halvasti tundma.“

Kairel on vahel südames hirm tuleviku pärast, poiste pärast – kas neile jääb ikka vaba ja õnnelik Eesti, kus on metsa, kus joosta…

Sellest sündis ka Kaire uus lugu „Vahel vaatan sind“ …. „Lugu valmis sellisel maagilisel kuupäeval nagu 22.02.2022 ja see on pühendatud minu poegadele.“

„Ma soovin, et inimesed sulgeksid ekraanid, tuleksid nutiseadmetest välja ja vaataksid üksteisele silma – siis on võimalik, et me hakkame inimestena mõistma, mis on tõeline, mis mitte – mis on oluline, ja mis mitte.“

Vahel vaatan Sind

22.02.2022 Kaire Rapur

Vahel vaatan Sind ja mõtlen,

mida kaasa anda Sul.

Millised on need väiksed, kuid ülitähtsad tõed.

Usu ja usalda ennast,

Ka siis, kui seis on hull.

Kõik vastused jõuavad siis, kui on õige aeg.

Ma vahel vaatan Sind.

Vahel vaatan Sind ja mõtlen,

Kuidas teha saaksin nii,

Et kui ühel päeval lähed oma teed, võiksid olla õnnelik.

Vahel vaatan Sind ja loodan,

Et ilus on Sul elu ees.

Ja kui ühel õhtul peeglisse vaatad, meeldib seal Sul see mees.

Ma vahel vaatan Sind. Ja palun,

hoia oma kodupaika, me keelt ja Eestimaad.

Kui keegi palub abi, mine ja aita vastuteenet ootamata.

Kui seisma jääd teelahkmel, kuula oma südame häält

Tema sind juhatab õiges suunas, küll Sa näed. Küll sa näed.

Ole viisakas, ole siiras

Austa neid, kes on seda väärt.

Ja võta see hetk, et päriselt kuulata.

Leia need, kes teevad Sind rõõmsaks

Kui leiad, ära lase neid käest.

See on kingitus, kui Sul on, keda oodata.

Ma vahel vaatan Sind. Ja palun,

hoia oma kodupaika, me keelt ja Eestimaad.

Kui keegi palub abi, mine ja aita vastuteenet ootamata.

Kui seisma jääd teelahkmel, kuula oma südame häält

Tema sind juhatab õiges suunas, küll Sa näed. Küll sa näed.

Kui tunned, et enam ei jaksa,

tea, et olen alati siin.

Kuulan või võtan su  kaissu

Ja hoian hommikuni.

Kui kukud, siis võta see hetk,

et rahulikult järele mõelda.

Andesta talle ja endale,

See on tähtsam, kui oskan Sul öelda

Hoia oma kodupaika, me keelt ja Eestimaad.

Kui keegi palub abi, mine ja aita vastuteenet ootamata.

Kui seisma jääd teelahkmel, kuula oma südame häält

Tema sind juhatab õiges suunas, küll Sa näed. Küll sa näed.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s