Miks on soomlane õnnelikum kui eestlane?

ÜRO õnnelikkuse raportis liikus Eesti võrreldes eelmise aastaga kaheksa kohta tahapoole, edetabelit troonib endiselt Soome. Aastaid Soomes elanud Lääne-Virumaa muusik, minu hea sõbranna Tiia Paist, ütleb, et eestlaste ja soomlaste väärtushinnangud on erinevad ja sellest see vahe tulebki.

Värskelt avaldatud ÜRO õnnelikkuse raportis troonib juba aastaid esikohal Soome, järgnevad Taani, Island, Šveits.

Raportis kasutati õnnelikkuse mõõtmiseks kuut tegurit: elatustase, sotsiaalne tugi, tervelt elatud eluaastate arv, vabadus teha elus valikuid, heldus ja korruptsioonitaju.

Kui vaadata Eesti õnnelikkuse hindamise tulemust, siis eelmisel aastal saadud 28. positsioon asendus tänavu 36. kohaga. Kokku on edetabelis 146 riiki.

Kuigi tabel koostati enne Ukraina sõja algust saadud andmete põhjal, oli Ukraina ka sel ajal Euroopa riikide tagumises otsas, jõudes 98. kohale.

Mis on Põhjamaades teisti?

Lääne-Virumaa muusikul Tiia Paistil tekkis võimalus tutvuda soomlaste hingeelu ja väärtushinnangutega sealses lasteaias töötades. Mis on Soomes teisiti kui meil – miks on soomlased õnnelikumad kui eestlased?

Esimese asjana tõi Tiia Paist välja, et soomlased ei panusta tööellu niivõrd palju kui eestlased.

„Tööpäevad on küll kaheksatunnised, kuid mitte minutitki rohkem,“ märkis ta. „Üsna levinud on neljapäevased töönädalad. Iga tööpäeva juurde kuulub rohkelt kohvipause ja korralik lõunasöök.“

Tiia sõnul on soomlaste jaoks väga oluline, et tööl valitseks positiivne õhkkond ja kõigil oleks hea olla.

„Nende elutempo on eestlastega võrreldes palju aeglasem – pole vaja rabeleda, aega on! Soome inimese jaoks pole töö jänes, mis eest ära jookseb. Nad ka ise räägivad, et töö ei ole nende jaoks esimesel kohal. Vabandust, mul on oma elu ka, ütlevad nad.“

„Soomlased on väga perekesksed,“ jätkas Tiia. „Nad ei käi kuigi palju üksteisel külas, pigem minnakse perega õue, loodusesse. Palju veedetakse aega ka kergliiklusteedel ja spordiväljakutel. Lapsi on maast madalast õpetatud väärtustama kalal käimist, paadisõitu, kõige vingem variant on olla suvilas.“

Samuti teadis Tiia rääkida, et Soome inimesed hindavad kõrgelt turvatunnet, mida pakuvad riiklikud sotsiaalprogrammid. „Ei vaadata viltu, kui keegi otsustab mõnda aega töölt kõrval olla ja elada riiklikust toetusest. Inimesed püüavad alati mõista.“

Ka nüüdse pandeemia ajal ei saa Soome ja Eesti eluolu võrrelda. „Soomes pole käske ega keelde. Keegi ei tambi meedias hommikust õhtuni, et vaja on distantsi hoida või vaktsineerida. Surmasidki selliselt meedia vahendusel ei forsseerita. Selle asemel räägitakse tervislikest eluviisidest, puhkamise vajadusest jms,“ lisas ta.

Kaitstud välise maailma eest

Sarnase ellusuhtumisega on ka teised Põhjamaad. Paljude eestlasteni on jõudnud info taanlaste hyggest, ent sageli seostatakse selle mõistega hubast ja õdusat kodu, villaseid sokke, sooje pleede, põlevaid küünlaid. Kas sooja atmosfääri peegeldava sõna taga on veel midagi?

Wikipedia kinnitab, et hygge on Taanis ja Norras käibiv sõna kirjeldamaks heaolutunnet, mis tekib mõnusast meeleolust ja õdusast keskkonnast.

Taanit tutvustavalt kodulehelt http://www.denmark.dk võib lisaks lugeda, et hygge idee seisneb aja maha võtmises, igapäevasest kiirustamisest väljumises ja koosolemises inimestega, kellest hoolitakse, koos nendega – või ka üksi – lõõgastudes elu vaiksete rõõmude nautimises.

Selle sõna ajalugu läheb tagasi keskaega, mil vananorra keeles tähendas see kaitstust välise maailma eest.

Eelmainitud kodulehelt võib lugeda, et hygge peegeldab Taani ühiskonna väärtusi: võrdsust ja heaolu kõigile. Hygge soosib üksmeelt ja välistab vaidlused, sest need rikuvad positiivset õhkkonda.

Turistina saab hygget harva kogeda, sest nimetatud praktika toimib eeskätt väikestes seltskondades, millele võõral puudub ligipääs. Sellest hoolimata on meil aga võimalus luua omaenda eestlaslik hygge – keset globaalset kriisi vajame turvatunnet välise maailma eest rohkem kui kunagi varem.

Saame igaüks võtta vastu otsuse nautida rohkem aega oma lähedastega, tõstes peresuhted kui mitte töösuhetest kõrgemale, siis vähemalt nendega võrdväärseteks.

Keset rusuvat eluolu saame näiteks palju looduses liikuda ja sporti teha, kaunistada oma kodu, õhtutundidel põletada küünlaid, mängida lauamänge, joonistada, kuulata muusikat, ja mis peamine: üksteist armastada, toetada, hoida.

Edetabeli kohtRiik
1.Soome
2.Taani
3.Island
4.Šveits
5.Holland
6.Luksemburg
7.Rootsi
8.Norra
9.Iisrael
10.Uus-Meremaa
34.Leedu
36.Eesti
42.Läti
80.Venemaa
98.Ukraina

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s