Perelepitus on teenus, mille fookuses on alati lapsed

Eestis arvatakse ekslikult, et perelepituse ülesanne on panna paarid taas õnnelikult koos elama. Tegelikult on eesmärk aidata lahutajatel leppida kokku nende lapsi puudutavad teemad.

Kirjutasin Lääne-Virumaa Uudiste portaalis, et perelepitusteenust on Eestis pakutud juba üle 20 aasta, kuid vaatamata sellele ei tea enamik inimesi, millega tegu. Rääkisin sellest teenusest oma praktikajuhendaja Velli Ehasaluga, kes on Lääne-Virumaa pereterapeut, ta on ka üks 40 perelepitajast, kes osaleb Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldataval riiklikul perelepituse aluskoolitusel.

„Inimesed arvavad, et perelepitaja eesmärk on lahendada paaride konflikte, et nad saaksid õnnelikult koos edasi elada,“ tutvustas perelepitaja Ehasalu enamlevinud müüti ja kinnitas, et päris nii see pole. „Peresuhete parandamiseks on meil olemas pereterapeudid.“

Ehasalu arvas, et eksiarvamus võib tulla sellest, et teenuse eestikeelne nimetus, mis sisaldab sõna „lepitus“, ei peegelda piisavalt hästi teenuse sisu. „Eesti keel on selles osas piiratud, et puudub hea sõna lepituse kirjeldamiseks. See sarnaneb liialt sõnaga „leppimine“. On otsitud paremaid vasteid, näiteks mediaator, kuid muudatust selles valdkonnas pole siiski ette võetud, sest ükski muu sõna ei anna samuti paremini edasi teenuse täpset sisu,“ lisas ta.

Velli Ehasalu sõnul on perelepitaja tegelikult väljaõppinud spetsialist, kes tuleb appi lahkuminevatele vanematele eesmärgiga kokku leppida üksikasjades, mis puudutab valdavalt lastekasvatamist ja nende ülalpidamist.

„Perelepituse fookuses on alati laste huvid ja kogu protsess käib selles suunas, et vestelda lastest ja nende edasisest elukorraldusest. Perelepituses tehakse vanemate vahel kokkuleppeid näiteks laste elukoha, hariduse, lähedastega suhtlemise, elatise ja mitmete muude valdkondade osas, mis on otseselt seotud lastega,“ lisas Ehasalu.

Ta tõi esile, et perelepitus ei tegele emotsionaalsete teemade ja suhetega, mida käsitletakse pereteraapias, näiteks paarisuhte pettumused ja lahutuse põhjused. „Pereteraapiasse võib vastavalt vajadusele kaasata ka teisi lähedasi, perelepitus on protsess kahe lapsevanema vahel. Teraapias töötatakse nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga; lepituses keskendutakse sellele, milline hakkab olema lapsevanemate koostöö ja laste elukorraldust edaspidi,“ nentis Ehasalu.

„Üldjuhul võtab protsess aega 2-9 kohtumist,“ selgitas praktiseeriv perelepitaja. „Kui selle ajaga kokkulepet ei sünni, siis ilmselt tuleks pöörduda pereterapeudi või psühholoogi juurde, kes aitaks toime tulla emotsioonide juhtimisega või leida üles muud põhjused, miks kokkuleppeid ei saavutata.“

Ka selliseid juhtumeid on Ehasalul ette tulnud.

„Keerulisemad juhtumid satuvad perelepitusse läbi riigipoolse suunamise, nt lastekaitsest või kohtust. Selliste juhtumite puhul tuleb arvestada, et sageli pole osapoolte motivatsioon lahendust leida kuigi kõrge, sest emotsionaalne konflikt on väga tõsiseks eskaleerunud – ja kokkulepet ei pruugita saavutada.“

Velli Ehasalu kinnitab, et peresuhted vajavad tähelepanu. „Näiteks, kui lahku mineva paari laps satub enesetapu mõtetega haiglasse või paneb kodunt jooksu, siis mõelge, kui rasked peavad kodus suhted olema?!“

„Samas on mul ka heameel tõdeda, et inimeste teadlikkus ja motivatsioon lahendusi leida on ajas oluliselt kasvanud ja mul on ka häid näiteid tuua. Just alles käisid minu juures ühed lapsevanemad. Kohtumise lõpus ütles mees, et juba teist korda tulime riiuga, aga läheme palju parema tujuga. Ja nad lahkusidki sellel korral ühise kokkuleppega.“

Pilootprojekt

Alates 2021. aastast alustas Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille kaudu on lapsevanematel võimalus saada tasuta perelepitusteenust.

Pilootprojekti eesmärgiks on nii teadlikkuse tõstmine perelepitusteenusest kui ka ettevalmistus riikliku perelepitussüsteemi loomiseks. Perelepitusteenust osutavad superviseeritavad perelepitajad, kes on lõpetamas väljaõpet riiklikul perelepituse aluskoolitusel.

Sotsiaalkindlustusameti partneriteks on 15 kohalikku omavalitsust, kes on meiega koos riikliku perelepitusteenuse teerajajateks: Sillamäe, Tartu, Rakvere ja Viljandi linnavalitsus ning Jõhvi, Elva, Türi, Viru-Nigula, Võru, Valga, Saarde, Rae, Harju ja Jõgeva vallavalitsus.

Sotsiaalkindlustusameti sõnul ootavad nad teenuseid kasutama ka lapsevanemaid kõigist teistest kohalikest omavalitsustest. Samuti võivad teenuse saamiseks pöörduda perelepitusele ka lapsevanemad kohaliku omavalitsuse suunamiseta.

Prognoosi järgi vajab teenust umbes 3000 peret aastas. Riikliku perelepitusteenuse jaoks on välja töötatud oma seadus. Teenust hakatakse rahastama riigieelarvest.

Soovijatel on võimalik saada rohkem infot või registreerida projekti raames tasuta perelepitusse e-postil perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee või telefonil 5886 2296.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s