Mida tähendab elu idealiseerimine?

Minu elu muutus korrapealt helgemaks ja kergemaks kui mulle sai osaks arusaamine sellest, et elu ei ole ideaalne, nii nagu pole ideaalsed meie kaaslased, kolleegid, töö, keskkond, südmused. Kõik on täpselt nii nagu on, kõik avaldub täpselt sellina nagu see avaldub. Meil ei jää muud üle kui aktsepteerida…

Nii kaua kuni sa ootad, et elu, aga ka teised inimesed vastaksid meie ootustele, nii kaua valitseb sinu elus kannatus.

Seda ootust, et miksi oleks nii nagu sina seda õigeks pead, seda nimetakse idealiseerimiseks.

Alljärgnevalt vahendan Heie Tuli lehelt pärinevat katket raamatust, mille ta on lkinud ja oma jälgijatele lugeda pakkunud. Katke sisu räägib idealiseerimisest.

Heie Tuli on üks minu eeskujudest ja õpetajatest, mis puudutab vaimset kasvamist ja arengut.

Idealiseerimiest

Idealiseerimine –  see tähendab anda mingile nähtusele oma elus liiga suur tähtsus – midagi või kedagi kirglikult vihata, põlata, solvuda ja tunda teisi negatiivseid tundeid.

Idealiseering toimub siis, kui teie peas eksisteerib teatud mudel sellest, kuidas peaks end üleval pidama mees (või naine), laps, tuttav, ülemus, võimu esindaja jne. Kui tema käitumine ei vasta sellele ideaalile, mis on meie mõistuses, siis muutute agressiivseks ja püüate teda sundida käituma nii, kuidas te peate vajalikuks.

Te võite ka muutuda kurvaks või langeda meeleheitesse kui teine käitub valesti. Mõlemal juhul te ei võta seda inimest vastu – sellega koos ka kogu maailma – sellisena nagu ta on, kuna ta ei vasta sellele ideaalile, mis on meie mõistuses.

Idealiseerida on võimalik nii inimesi, kui ka välise elu sündmuseid. Näiteks  mõtlete, et valitsus käitub ebaõiglaselt ja viib maa hukatusse, poliitikud mõtlevad ainult iseendale ja ei hooli rahvast. Selliseid idealiseerimisi on tohutult palju.

Idealiseerimisi on kahte tüüpi: avalik ja varjatud

Avalik idealiseerimine on see, kui miski meie elus kutsub esile ärrituse või mõne teise negatiivse tunde. See võib olla ükskõik mis: töö, korter, telesaade, valitsus, ülemus või kaastööline, ämm, naine,  mees, auto jne. 

Kui teil on mingi objekt, mis kutsub esile pideva ärrituse, siis te idealiseerite seda objekti.  See tähendab te teate, milline ta peaks olema. Ta pole selline, seepärast te ei ole rahul.

Teine idealiseerimine on varjatud. See toimub kui teil on rahulolematust mingi väärtuse suhtes. Kuid kui teilt see ära võtta, siis teil hinges tekib rahulolematuse, agressiivsuse sähvatus või te tunnetate oma eksistentsi täielikku mõttetust. Näiteks olla ilma armastatud töö või perekonnata.

Et kujutada ette varjatud idealiseerimisi, tuleks kujutada elu ette ilma nende väärtusteta. Kui selle väärtuse puudumine ei kutsu teis esile mingeid tundeid, see tähendab te ei ole sellega “seotud”. Kui te ei kujuta elu ette, ilma selle väärtuseta, siis te ilmselt hindate seda liiga kõrgelt.

Sõna liiga tähendab, et te hindate seda objekti või võimet kõrgemalt kui see on lubatud inimesele. Tähendab varem või hiljem see väärtus tuleb purustada või teilt tuleb ta ära võtta, et te ei unustaks, et kõike annab ja võtab meilt ainult Jumal/Algallikas. Ta võtab selle väärtuse sellepärast, et te ei ole millegagi selles maailmas rahul. Kuid selle maailma on loonud Jumal. Järelikult ei ole te rahul temaga.

Kui inimene idealiseerib midagi, siis sellel on karmaline tagajärg. See karistus toimib läbi idealiseeritud väärtuse sundkorras purustamise .

Näiteks kui te liialt olete armunud ja idealiseerite oma partnerit, siis pigem ta jätab teid maha või armub teisesse. Kui te idealiseerite mingeid pereelu aspekte, siis kindlasti teie abikaasa ei jaga teie seisukohti pereelu suhtes.

MATERIAALSETE ASJADE IDEALISEERING

Siia alla võivad kuuluda inimese liigne seotus :

  1. Oma füüsilise keha ja tervisega. See tähendab, et oleme liigselt mures kui on häiritud meie füüsiline täiuslikkus või tekivad seoses sellega ebameeldivused.
  2. Ilu ja välise veetlusega. Selline idealiseerimine toimub, kui oleme pidevalt mures, kas oleme liigselt ilusad, hästi riides ja kammitud. Jne
  3. Seksiga, tema kõigis vormides. Te võite mõttes magada kõigi naistega (meestega) ja mitte omada reaalset intiimset kontakti. Või olla pidevalt muretseda, kas te olete piisavalt hea armuke, või osutada intiimsele kontaktile liigset tähtsust, hinnates seda kui suurt ohvrit või lööki teie enesearmastusele.
  4. Raha või materiaalsete väärtustega. Meil kõigil ei jätku raha ja materiaalseid hüvesid (peale miljonäride, aga neid on vähe). Idealiseerimine tekib ainult siis, kui me peame oma elu ebaõnnestunuks, siis kui teil ei jätku raha, ei ole autot või suvilat.
  5. Tööga. Paljud mehed on töö narkomaanid ja nad ei kujuta elu ilma tööta ette. Seepärast perioodiliselt toimuvad ebameeldivused seoses tööga.
  6. Perekonna ja lastega. Liigselt eduka perekonnaelu planeerimine on iseloomulik naistele. Sellepärast mehed on lihtsalt sunnitud jooma ja tiiba ripsutama – sellega nad purustavad oma abikaasa idealiseerimine.
  7. Harrastuse ja hobidega. See näitaja on ohtlik siis, kui inimene väga kõrgelt hindab oma võimeid ja ärritub kui keegi kahtleb tema võimetes. Kinni jääda võib ükskõik millesse. Näiteks oskusesse püüda kalu, valmistada sööki, pesta pesu, sõita rulluiskudega jne.

VAIMSETE VÄÄRTUSTE IDEALISEERIMINE

Siia alla kuulub liigne seotus:

  1. Moraali normide, ideaalidega. Selline “seotus’ on iseloomulik vanematele inimestele. Vastavalt sellele neid ärritab “amoraalne” noorte käitumine, eluliste väärtussüsteemide muutumine jne.
  2. Aususe, au, printsipiaalsuse ja kohusega. See on eelmise näite üks võimalikke ilminguid. Inimesed, kes idealiseerivad taolisi väärtusi võivad anda elu oma aususe või printsiipide eest. See on ilus ja seda hindab ühiskond, kuid elu ei ole ikkagi selleks antud. Järgmine kord neil ei teki võimalusi neid omadusi ilmutada.
  3. Inimeste liigarmastusega. Tuleb välja, et on võimalik kinni jääda ka sellisesse valgustavasse omadusse. Idealiseerimine toimub kui inimene sõna otseses mõttes surub oma abi ja armastust peale ja ärritub kui inimesed sellest ära ütlevad.
  4. Kõlblusega. See näitaja on tavaliselt seotud inimeste hukkamõistmisega, kes rikuvad üldisi kõlbluse norme.
  5. Täiuslikkusega. Inimene võib üle tähtsustada enda või teiste täiuslikkust ja põlata “ebatäiuslikke” inimesi kusjuures “täiusliku” inimese mudel on igal inimesel erinev.
  6. Arengu, hariduse ja intellektiga. Nende iseloomujoonte idealiseerimine on iseloomulik teaduritele, kunstiinimestele, intelligentsile. Ta sünnitab põlastavat suhtumist harimatute ja arenematute inimeste üle.
  7. Loomingu, loomisega. Loominguliste võimete idealiseerimine on iseloomulik näitlejatele, muusikutele, kunstnikutele, kirjanikele ja teistele inimestele, kes tegelevad millegi uue loomisega. Saades võime loominguks sünniga, nad tihti unustavad, kes andis neile selle võime, kes “organiseerib” inspiratsiooni jne. Isiklik edu sünnitab teiste, mitteloominguliste inimeste põlgamise. Või põlatakse neid, kes ei ole piisavalt arenenud, et aru saada isiku loomingulisest teosest.
  8. Usku millessegi, usaldusega. Rahvahulgad on andnud oma elu, püüdes realiseerida kellegi väljamõeldud ideed – kommunismi, helget tulevikku, head valitsust jne. Paljud inimesed usuvad sarnaseid idealiseerimisi ja ärrituvad, kui reaalne elu areneb täiesti teiste seaduste järgi. Siia kuulub liigne teiste inimeste usaldamine. – Nad on sunnitud teie ideaalid purustama. “Usalda, kuid kontrolli”, et pärast mitte solvuda, eriti raha asjades, seda õpetab meile rahva kogemust.
  9. Võimetega. See on edu idealiseerimine ükskõik millises tegevusvaldkonnas. Kui edu ei saavutata, siis inimene leiab et ta on elanud kasutult.
  10. Tuleviku, karjääriga. Selline idealiseerimine on iseloomulik inimestele, kes planeerivad oma tulevast edu ja kukuvad agressiooni või unisusse, kui tema plaane rikutakse.
  11. Kuulsuse, au, austuse, kummardamisega. Need on sarnased meestel ja naistel. Liigne vajadus nende järele võib lõpetada karjääri krahhiga
  12. Võimuga. Võimu armastavad paljud, kuid vähestel on võimalik seda proovida. Mehed proovivad saada võimu ühiskonnas või tööl, naised kasutavad seda perekondlikus elus. Võim ise ei ole kahjulik, karistatakse võimuiha ja naudingut teiste alandamisest või katset kontrollida ümbritsevat maailma.
  13. Suhteid teiste inimestega. Selline idealiseerimine toimub näiteks inimeste puhul, kes on saanud kasvatuse heade omavaheliste suhetega perekonnas. Sattudes keskkonda, kus inimesed käituvad jämedamalt, inimene ärritub või muutub agressiivseks, püüdes suruda peale oma mudelit peentest ja delikaatsetest suhetest.

Eelpoolnimetutele lisaks on võimalik igat liiki inimväärtuste idealiseerimisi, kaasa arvatud liigne religioossus ja usk Jumalasse. “Kasvatamise” alla ei lähe sellisel juhul mitte usk, vaid teiste mitteusklike põlgamine ja hukkamõistmine. Võib esineda ka Jumala põlgamist, kui ta ei pööra meile piisavalt tähelepanu.

Lühikokkuvõte raamatust A. Свияш “Как bыть когда все не так, как хочется” Санкт-Петербург 1998

Loe pikemalt SIIT

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s