Märka oma egotrippi…

Kas Sul on kunagi olnud nii, et oled kellegi peale vihane ja solvunud, ja siis mõttes plärtsud ja paugud ja tänitad: „Mida ta küll endale lubab? Kuidas on võimalik, et ta nii ütles ja nii tegi? Kelleks ta end peab? Minuga nii ei käituta! Mis ta mõtleb, et näitab mulle kohta kätte või? Tahab mind maha tallata, väikeseks teha – ära tühistada. Ei, ei sõbrake, minuga nii ei tehta!“

Ja siis tekib mõtete vahele paus, ja korraga tuleb hoopis teisest ooperist jutt. Ega seda ei saagi hästi otsekõnena kirja panna, see on pigem nagu taipamine. Sõnatu. Aga kui püüda siiski taipamise sisu kirjeldada, siis see on selline hetk, kus saad aru, et teisel ei olnud tegelikult halbu kavatsusi. Või isegi kui olid, siis ta tegutses enda vaatenurgast lähtuvalt, enda egost juhindunult. Ta ei saanud sel hetkel teisiti, sest ta oli täpselt sellises kohas, sellisel tasemel, sellises olukorras, kus tal polnud võimalik teisiti käituda. Ja minul pole mõtet seda isiklikult võtta, sest teise käitumise eest ei vastuta mina. Teise käitumine näitab, kes on tema, ja minu käitumine näitab, kes olen mina…

Oot, aga kas see oli see, millest Pamela rääkis? Selgituseks neile, kes mu FB seinalt infot ei märganud, et aasta lõpus tegin Pamelaga intervjuu. FB vahendusel olin näinud, et ta kirjutas uue raamatu – egost, ja sellest, kuidas ta seda taltsutas (taltsutab) ja kuidas ego asemel kuulata sisemist valgust. Niisiis tahtsingi teada, kuidas Pamela egol ja sisemisel valgusel vahet teeb. „Egol on sõnad,“ ütles ta. „Armastusel ja sisemisel valgusel seda pole.“ (Otsi intekas Lääne-Virumaa Uudised portaalist üles ja loe – minu meelest sai hea lugu – allikas oli niivõrd hea)

Neid mõtteid mõeldes valgus soe tunne mööda keha, süda, mis oli valu vältimise eesmärgil pingest kokku tõmmanud nagu kuivanud rosin, lõdvenes. Teadlikkus ja armastus hakkas tilk tilga haaval taas südant kosutama… võibolla oleks südame kontekstis roosi metafoor ilusam?

Et siis egotripp, nagu öeldakse. Mõistagi polnud see esimene kord, kui märkasin, et andsin oma sisemise väe ära ja lasin egol meelerahu kaaperdada. On olnud paaril korral olukord, kus märkan seda konkreetset hetke kui draama end lahti kerib – olen vaadanud, kuidas see lugu justkui end ise loob, jutustab fakte nii veenvalt, et hakkadki uskuma … sealt ka siis need enesele valetamised, kuid sellest pikemalt mõni teine kord …Kui aga satud olema nö ärkvel ja teadlik, siis saad oma egokesele öelda:  „Stopp, siin pole reaalsusega midagi pistmist,“ ja uhkelt või koguni pompoosselt lahti rulluv narratiiv kukub maha nii nagu muinasjutu filmidest tähetolm või mis iganes see on, mis kaob peale võlukepi viibutust….

Seekord läks muidugi teisiti, mis teha. Tuleb veel harjutada, veel treenida, samal ajal leppida sellega, et kõik on nii nagu on  tuleb meelde tore palve: „Looja, mulle meelerahu leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, julgust muuta asju, mida muuta suudan, ja tarkust, et nende asjade vahel vahet teha.“

Ma soovin endale ja kõigile teile õnnelikku uut aastat! Et alanud aasta oleks täis rõõmu ja vabadust –  vabadus valida elu väljaspool illusoorset vanglat, mille meie meeled ise loovad. Vaba ego piirangutest. Tegelikult ongi elu nagu muinasjutt – kõik on võimalik – hea ja halb! Ükskõik mida sa ka endale uueks aastakesi vali, vali südamega – südamel on hääl ….

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s